Lisage komad 📄

Pange lausetesse komad ja seejärel kontrollige, kas need on õiged.

Kunagi elas kaks konna. Seal olid tema sõbrad ja nad elasid samas kraavis. Vaid üks neist oli julge, tugev ja rõõmsameelne, teine aga ei see ega too: argpükslik laisk magaja.

Siiski elas ta oma sõbra juures.

Ja ühel õhtul läksid nad mõlemad jalutama.

Kõnnib mööda metsateed ja äkki näeb: seal on maja. Ja selle kõrval on maja kelder. Ja see lõhnab väga maitsvalt: hallitanud, niisked seened. Ja just see konnadele meeldibki.

Nad pugesid kiiresti keldrisse ja hakkasid mängima ja hüppama. Hüppasid ja hüppasid ja mõlemad kukkusid kogemata hapukoorega potti.

Ja hakkas vajuma.

Ja loomulikult ei taha nad uppuda.

Siis hakkasid nad ujuma. Aga sellel savipotil olid väga libedad kõrged seinad ja konnad ei saanud sealt välja.

See konn, kes oli laisk, ujus veidi ja mõtles:

Ma ei saa ikka veel siit välja. Miks ma siin jagan? Ma kannatan ainult asjatult. Ma pigem upun kohe ära.

Ta mõtles nii, et lõpetas tormamise – ja uppus.

Ja teine konn ei olnud selline. Ta mõtleb:

Ma suudan alati oma venna uputada. See ei kao minust. Parem lähen kiirelt ujuma. Kes teab, äkki õnnestub mul midagi.

Aga kahjuks see ei õnnestu. Kui sa ei uju, siis sa ei uju kaugele. Pott on väike, seinad libedad - konn ei saa hapukoorest välja.

Kuid ikkagi ei anna ta alla ega anna alla.

Ei midagi – mõtleb ta – liigun nii kaua, kuni jõudu jätkub. Ma olen ikka veel elus tähendab, et ma pean elama. Ja edasi – see, mis tuleb, saab olema.

Ja siin võitleb meie vapper konn oma viimase jõuga konnasurmaga. Tal hakkas mälu kaduma. See juba mõraneb. Nad tõmbavad teda juba põhja. Ja ta ei anna ikka veel alla. Ta töötab oma käppadega. Ta liigutab käppasid ja mõtleb:

Ma ei anna alla! Lähme konnasurma!

Ja äkki - mis see on? Järsku tunneb meie konn, et tema jalge all pole enam hapukoor, vaid midagi kindlat, kõva, usaldusväärset, midagi maasarnast. Konn vaatas üllatunult ringi ja nägi, et potis pole enam hapukoort ja konn seisis võitüki peal.

Mis juhtus? - arvab konn. - Kust või tuli?

Ta oli üllatunud ja mõistis siis: lõppude lõpuks lõi ta ise oma käppadega vedelast hapukoorest tahket võid!

Noh, konn mõtleb, see tähendab, et ma tegin hästi, et ma kohe ära ei uppunud.

Ta mõtles, hüppas potist välja ja jooksis koju metsa.

Ja teine konn jäigi potti.

Ja see tuvi ei näinud enam kunagi valget maailma ega hüppanud ega vudinud.

Hästi hästi! Kui aus olla, siis see on sinu enda süü. Ära anna alla! Ära kaota lootust! Ära sure enne surma!